Vaid su naer, andestada võib,
lootust kanda võib,
lunastada kõik.
Soe suvehääl, nii mu hinge jääb,
kui vaid tead, mu juurde jääd.
Kuni veel sind hoida suudan endale,
kuni veel mind leida suudad sa.
Tea, mu kogu elu kuulub sinule
ja su valu minu osaks saab.
Kuni veel ma sinu elu kevades,
kuni veel ma sinu naeru näen.
Me arm ei kao,
sest helge mälestus meid kahte seob.
Sinu naer, kui armastuse õis,
unelmad kõik lõi,
ihalduse tõi.
Kõikjal sinu hääl, nii mu hinge jääb,
armas vaid mu juurde jää.
Kuni veel sind hoida suudan endale,
kuni veel mind leida suudad sa.
Tea, mu kogu elu kuulub sinule
ja su valu minu osaks saab.
Kuni veel ma sinu elu kevades,
kuni veel ma sinu naeru näen.
Me arm ei kao,
sest helge mälestus meid kahte seob.
Sügistuul, suvehääled viib,
naeratuse viib,
lootuse ta viib.
Öine sügisjää, nii mu hinge jääb,
kui vaid tead, et lahkud sa.
Kuni veel sind hoida suudan endale,
kuni veel mind leida suudad sa.
Tea mu kogu elu kuulub sinule
ja su valu minu osaks saab.
Kuni veel sa minu elu kevades,
kuni veel ma sinu naeru näen.
Me arm ei kao,
sest helge mälestus meid kahte seob
